Varjatud mustrid, mis rikuvad paarisuhet: kas sinu kiindumusstiil on suhtele takistuseks?
Kas oled vahel tundnud, et suhe kisub kuidagi viltu, aga sa ei saa täpselt aru, miks? Võib-olla vajad rohkem lähedust kui su partner — või vastupidi, soovid aeg-ajalt eemale hoida, just siis kui teine pool ootab sinult midagi enamat. Korduvad arusaamatused ja pinged võivad aja jooksul tekitada väsimust ja tunde, et te ei jõua teineteisele päriselt lähedale.
Sageli ei ole probleem partneris, vaid hoopis meie varajastes suhetes välja kujunenud kiindumusstiilides. Need stiilid mõjutavad seda, kuidas me armastame ja mis viisil me emotsionaalsele ning füüsilisele lähedusele reageerime — ja mis veelgi olulisem, kuidas me saame oma suhteid turvalisemaks ja sügavamaks muuta (Ainsworth, 1995). Ebaturvalised kiindumussuhte stiilid nagu ärev, vältiv ja desorganiseeritud — tekivad sageli siis, kui lapse varajane suhe vanemaga on olnud katkendlik või ebastabiilne (Leonard, 2022).
On olemas kolm peamist ebaturvalist kiindumusstiili. Äreva kiindumusstiiliga inimene vajab palju kinnitust, et tema partner hoolib temast ning ta kardab pidevalt, et partner võib ta hüljata (Copley, 2024). Äreva kiindumussuhte stiiliga inimene kipub oma partnerist sõltuma. Vältiva kiindumusstiili puhul hoidub inimene emotsionaalsest lähedusest ja vajab suhtes olles palju iseseisvust, emotsionaalne sõltumine partneris tundub vältiva inimese jaoks lämmatav (Robinson jt, 2024). Kui on välja kujunenud aga desorganiseeritud kiindumusstiil, siis on tegu kombinatsiooniga äreva ja vältiva stiili suhtemustritest — korraga tahetakse nii lähedust, kuid samal ajal seda ka kardetakse ning distantseerutakse oma partnerist (Brennan jt, 1998). Desorganiseeritud kiindumussuhte stiiliga inimene maandab oma suhteärevust lükates aeg-ajalt partneri eemale (Asadi, 2023).
Kuidas tulla toime ebaturvalise kiindumussuhtega ja mis viisil oma suhet tugevamaks muuta?
1. Teadvusta oma mustreid — Tee kindlaks, kas kaldud äreva, vältiva või desorganiseeritud kiindumusstiili poole oma suhetes — see aitab Sul paremini mõista oma vajadusi ja seda, miks võid reageerida konfliktide korral mingil kindlal viisil. Seda saab teha näiteks läbi eneseanalüüsi või erinevate kiindumusstiili skaalade (Collins, 1996).
2. Tööta oma traumadega — Kiindumustrauma, nagu vanemlik hüljatus või hoolimatus, vajab sageli professionaalset tuge (Kahre & Park, 2024). Psühholoogiline tugi võib aidata muuta sügavalt juurdunud suhtehoiakuid.
3. Õpi oma emotsioone reguleerima — Ebaturvaline kiindumus on sageli seotud raskustega emotsioonide juhtimisel. Meditatsioon, päeviku pidamine ja teadveloleku harjutused võivad abiks olla.
4. Arenda oma suhtlemisoskust partneriga — Turvalised suhted nõuavad avatust, kuulamist, usaldust ja haavatavuse talumist. Seda saab harjutada, olles teadlik oma tunnetest ja vajadustest ning väljendades neid selgelt ja rahulikult. Oluline on õppida kuulama partnerit hinnanguteta, peegeldama tema öeldut ja hoiduma süüdistustest
5. Õpi tundma oma partneri kiindumusstiili. Selle asemel et võtta partneri käitumist isiklikult, mõista, et see võib olla seotud tema varasemate kogemustega, mitte Sinuga. Samuti võid leida häid näpunäiteid Dr Johnsoni raamatust “Hoia mind. Seitse vestlust elukestvaks armastuseks”.
6. Ole järjepidev. Ole oma käitumises stabiilne, usaldusväärne ja toetav — see aitab partneril end turvalisemalt tunda, eriti kui tal on ebaturvaline kiindumusstiil.
Kuidas luua oma partneriga suurem ühtekuuluvustunne?
1. Näita igapäevaselt välja huvi oma partneri käekäigu vastu: uuri oma partnerilt „Kuidas Sul täna päriselt läheb?“ ja “Kas on midagi, mida sooviksid minuga jagada?”
2. Arutlege teemal: „Millal tunnen end suhtes kõige turvalisemalt?“
3. Jagage oma partneriga mälestust, kus tundsite end hoituna: Tuletage meelde üks ühine hetk, kus tundsite tugevat sidet — jagage, miks see teie jaoks oluline oli.
Kui mõistame oma kiindumusstiili, õpime paremini tundma oma käitumismustreid ja oleme partneri suhtes avatumad, saame luua turvalisema ja usaldusväärsema suhte. Hea paarisuhe ei tähenda täiuslikkust — vaid soovi ja tahet teineteist mõista.
MeetnFly on Eesti tutvumisportaal ja -äpp, mis turvaliselt ühendab Eestis püsisuhet otsivad inimesed. Loo endale tasuta konto juba täna!
Kasutatud kirjandus:
Ainsworth, M. D., & Marvin, R. S. (1995). On the shaping of attachment theory and research: An interview with Mary DS Ainsworth (1994). Monographs of the society for research in child development, 3–21.
Asadi, H. (2023). The Psychodynamics of Fearful Avoidant Attachment. Psychology Today. https://www.psychologytoday.com/us/blog/manners-of-relating/202305/the- psychodynamics-of-fearful-avoidant-attachment
Brennan, K. A., Clark, C. L., & Shaver, P. R. (1998). Self-report measurement of adult attachment: An integrative overview. ResearchGate; unknown. https://www.researchgate.net/publication/301325948_Self-report_measurement_of_adult_attachment_An_integrative_overview
Collins, N. L. (1996a). Revised Adult Attachment Scale. PsycTESTS Dataset.https://doi.org/10.1037/t19162-000
Copley, L. (2024). Anxious Attachment Style: What It Is (+ Its Hidden Strengths). PositivePsychology.com. https://positivepsychology.com/anxious-attachment-style/
Leonard, E. (2022). Understand Attachment and Pick the Right Partner. Psychology Today. https://www.psychologytoday.com/us/blog/peaceful-parenting/202207/understand-attachment-and-pick-the-right-partner
Kahre, T., & Park, A. -J. (2024). Usaldus paarisuhtes ja kiindumussuhte trauma (№8) [Audiosaade]. Suhtemudija. Spotify. https://open.spotify.com/episode/2CA4u3q9FUnChqtOPJelaB
Robinson, L., Segal, J., & Jaffe, J. (2024). Attachment Styles and How They Affect Adult Relationships. HelpGuide.org. https://www.helpguide.org/relationships/social-connection/attachment-and-adult-relationships
