Kas oled mõelnud, mis võiks olla abiks kvaliteetse paarisuhte hoidmisel või loomisel? Eneseavamine ehk enda tunnete ja mõtete jagamine oma kaaslasega on romantilise suhte alustamisel või säilitamisel väga oluline. Mida võiks ennast avades märgata ja arvesse võtta, et uue suhte loomine või praeguse säilitamine oleks võimalikult tõhus? Aitame tutvumisäpiga MeetnFly rõõmuga Sul nendele küsimustele vastused leida.
Esmalt teeme selgeks, mida täpsemalt eneseavamise (ingl self-disclosure) all silmas peame. Eneseavamine tähendab oma isiklike mõtete ja tunnete avaldamist teisele inimesele. Eneseavamine võib hõlmata näiteks oma hirmude, rõõmude, unistuste, uskumuste, plaanide, ebaõnnestumiste või õnnestumiste paljastamist teisele inimesele.
Miks on eneseavamine suhete loomisel ja säilitamisel nii oluline?
2015. aastal leidsid Finkenauer & Buyukcan-Tetik oma uurimuses, et personaalsete mõtete ja tunnete avaldamine soodustab inimestevahelist emotsionaalset kaasatust, usaldust ja intiimsust ning tõstab suhte kvaliteeti. Lisaks võib oskuslik eneseavamine stressi ajal konflikte vähendada ja lõpetada, aidates nii kaasa pikaajaliste suhete säilitamisele (Babcock jt, 2013).
Kui inimestele tundub, et nende vestluspartner on meeldiv ja huvitav, siis laiendatakse eneseavamisel teemasid ja avalikustatakse ka isiklikumat teavet. Seevastu, kui vestluspartner ei ärata inimeses huvi, siis räägitakse endast pealiskaudsemalt ja vähem.
Seega, kui keegi jääb Sinuga rääkima ainult ilmast ega avalikusta peale oma nime suurt midagi, siis on see tõenäoliselt vihje, et ta pole Sinust huvitatud, aga kui ta hakkab rääkima oma lapsepõlvest ja foobiatest, võib Sul juba šanssi olla. Muidugi tasub arvestada ka sellega, et mõnel inimesel lähebki olukorraga harjumiseks ja vestluse ülessoojenemiseks kauem aega, nii et ei tasu kohe käega lüüa, kui pärast esimest 5 minutit jutt ikka veel ilma puudutab.
Willems ja teised juhivad oma 2020. aasta uurimuses tähelepanu sellele, et kui eneseavamise suurenemine parandab suhte kvaliteeti, siis eneseavamise vähenemine või negatiivsemaks muutumine on märk rahulolematusest suhtega ning võib viia ka lahkuminekuni. Lisaks mainivad autorid, et kui inimesed avastavad, et nende partner väldib või varjab teatud teemat, hakkavad nad kahtlema, kas suhtes on ikka piisavalt usaldust ja lähedust.
Näiteks kui märkad, et elukaaslane ei räägi Sulle oma mõtetest ja tunnetest ning oled üha rohkem sunnitud tema käitumise mõistmiseks ridade vahelt lugema, võib see viidata sellele, et suhtes on probleeme.
Kuulaja vastutusrikas roll
See, mis moel teise mõtete ja tunnete avaldamisele reageeritakse, on suhte algatamise või säilitamise juures tegelikult sama oluline või isegi olulisem kui eneseavamine.
On leitud, et potentsiaalse partneri valikul pööratakse lisaks tema eneseavaldamise määrale ja viisile suurt tähelepanu ka sellele, kas ja kuidas inimene, kellele oma mõtteid ja tundeid avalikustatakse, kuulab ja mõistab — või vähemalt proovib mõista — talle avaldatud personaalset infot.
Kui tutvumisel tajutakse, et vestluspartner ei ole talle avaldatud personaalse info suhtes mõistev või tähelepanelik, siis suhtega järgmisele tasemele ei minda või suhtlus katkestatakse sootuks. Toetudes Poucheri ja teiste 2022. aasta uuringu tulemustele, on see üsnagi tark tegu, sest eneseavamine vähese mõistmise taustal ennustab rahulolu vähenemist, negatiivsemat kogemust ja rohkem depressiivseid sümptomeid. Seega, kui keegi räägib Sulle oma mõtetest ja tunnetest, tasub nutiseade käest panna, sest muidu võib teie suhe karile joosta.
Tähelepanelik kõrv või jutukas suu
Alati ei tasugi niivõrd keskenduda sellele, mida ja kuidas võiks vestluspartnerile avaldada, vaid tasuks lihtsalt oma vestluspartnerit kuulata — eneseavamist puudutavad uuringud on näidanud, et inimestele meeldivad rohkem sellised vestluspartnerid, kes reageerivad nende eneseavamisele mõistvalt ja tundlikult, mitte ei keskendu ainult enda mõtetest ja tunnetest rääkimisele.
Sprecher ja teised uurijad jõudsid 2013. aastal järeldusele, et tegelikult oleks veel parem variant, kui mõlemad vestluspartnerid jagaksid kordamööda ja võrdselt enda kohta personaalset infot ning kuulaksid üksteist.
Nimelt selgus nende uuringust, et sellise suhtlusvormi järgijad meeldivad teineteisele rohkem ja tajuvad suuremat sarnasust ning suhtlemisnaudingut kui need, kellest üks on suhtluses ainult kuulaja ja teine eneseavaja rollis.
Seega ole valmis astuma ühe vestluse jooksul kahte rolli ja tunnusta oma vestluskaaslast, kui temagi seda teeb, sest see ei pruugi olla lihtne (eriti neile, kes on häbelikud või sotsiaalselt ärevad), kuid on proovimist väärt.
Kui palju oled Sina valmis end oma (potentsiaalsele) kaaslasele avama ja kui palju avab tema ennast Sulle? Kuidas on lood teise ärakuulamise ja mõistmisega? Mõtle sellele ja proovi seda suhtluses märgata, sest see võib olla oluliseks suhte säilitamise ja loomise indikaatoriks.
MeetnFly on uus Eesti tutvumisäpp, mis viib turvaliselt kokku Eestis suhet otsivad inimesed. Loo endale tasuta konto siin.
Kasutatud kirjandus:
Babcock, J. C., Gottman, J. M., Ryan, K. D., & Gottman, J. S. (2013). A component analysis of a brief psycho-educational couples’ workshop: One-year follow-up results. Journal of Family Therapy, 35(3), 252–280. https://doi.org/10.1111/1467-6427.12017
Finkenauer, C., & Buyukcan-Tetik, A. (2015). To know you is to feel intimate with you: Felt knowledge is rooted in disclosure, solicitation, and intimacy. Family Science, 6(1), 109–118. https://doi.org/10.1080/19424620.2015.1082012
Poucher, J., Prager, K. J., Shirvani, F., Parsons, J., & Patel, J. (2022). Intimacy, attachment to the partner, and daily well-being in romantic relationships. Journal of Social and Personal Relationships, 39(6), 1574–1601. https://doi.org/10.1177/02654075211060392
Sprecher, S., Treger, S., Wondra, J. D., Hilaire, N., & Wallpe, K. (2013). Taking turns: Reciprocal Self-disclosure promotes liking in initial interactions. Journal of Experimental Social Psychology, 49(5), 860–866. https://doi.org/10.1016/j.jesp.2013.03.017
Willems, Y. E., Finkenauer, C., & Kerkhof, P. (2020). The role of disclosure in relationships. Current Opinion in Psychology, 31, 33–37. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2019.07.032
